Nii nagu meie, inimesed, ei suru iga vastutuleva võõraga kätt, ei tervita ega tee kalli, ei ole ka koerte jaoks loomulik ega vajalik iga vastutuleva koeraga tutvuda. Veelgi enam – sellised juhuslikud kohtumised võivad olla üsna riskantsed. Miks?
1. Rihmastatud koertel on raske kehakeeles suhelda.
Koerad suhtlevad peamiselt kehakeeles, aga rihmad piiravad nende liikumist ja võimalusi loomulikult suhelda. Sageli lähevad rihmad sassi, mille peale omanikud sekkuvad, lisades olukorda lisapinget. Paljude inimeste esimene instinkt on ka rihm pingule tõmmata, mis annab koerale segaseid või stressitekitavaid signaale. Poovate kaelarihmade või muude ebamugavate abivahendite puhul võib see isegi valu põhjustada – ja valu võib omakorda esile kutsuda agressiooni.
2. Sa ei tunne teist koera ega tema ajalugu.
Võõral koeral võivad olla varasemad halvad kogemused, traumad või lihtsalt eelistused, mis ei ühti sinu koera omadega. Koerad ei pea omavahel sobima ja nad ei pea kõigiga suhtlema – täpselt nagu inimesedki.
3. Kui koer ei saa soovi korral olukorrast ise eemalduda, tekib konflikt.
Koertele on väga oluline, et neil oleks võimalus ebamugavast olukorrast eemalduda. Kui seda ruumi ei ole, võib koer uriseda või halvimal juhul isegi hammustada, andes märku, et ta ei soovi kontakti.
4. Sagedased võõraste koertega tervitused õpetavad vale ootust.
Kui koer harjub mõttega, et iga teine koer on potentsiaalne mängukaaslane, võib see tulevikus kaasa tuua frustratsiooni ja reaktsioonid (nt haukumine, tirimine), kui kontakti ei võimaldata. See on üsna tihedalt esinev mure paljudel koeraomanikel, mille peale alguses ei osata mõelda.
Kui mõni inimene ütleb: “Las nad kohtuvad, küll nad saavad läbi!”, siis julge keelduda. Sul on täielik õigus kaitsta oma koera heaolu ja turvatunnet. Ära karda näida ebaviisakas – sina oled oma koera eest vastutav, mitte keegi teine.